Autosport 2011

Võitluseta pole võitu
Aasta Raamat OÜ 
Koostaja Indrek Ilomets 
Toimetajad Indrek Ilomets, Toomas Vabamäe
Tallinn : Aasta Raamat, 2012
243, [1] lk. : ill.

Eesti autospordi tegemisi kokkuvõttev raamat, järjekorras üheksas, “Autosport 2011” on kaante vahele saanud. Lisaks autorallide, ringraja- ja kardivõistluste hooajale kodumaal, heidetakse pilk meie sportlaste võistlemistele välismaal. Juttu tehakse ka teistest autospordialadest, noorte- ja rahvaspordist.

Tavapäraseks portreteeritavaks ei ole seekord teenekas autosportlane, vaid 90.sünnipäeva tähistanud Eesti auto- ja motosport. 2011.aasta lõpus külastas Eestit Rahvusvahelise Autospordi Föderatsiooni president, legendaarne Jean Todt. Tema visiiti kajastab raamatu üks peatükk. Eraldi lugu jutustab autospordi vabatahtlike, kohtunike, tööd.

Sel aastal on raamatu vahele lisatud esimest korda ka DVD, millel videokokkuvõte Eesti meistrivõistlustest autorallis.

Balti-saksa ajalugu

Nils von Ungern-Sternberg
Eduard Maydell, Woldemar Rosen, Andre Stackelberg
Toimetanud Heino Ross
Tõrva : Väike-Viru, 2012
171 lk.

Eesti keele ortograafia

Aavo Valmis
Eesti keele ortograafia harjutuste ja võtmega
Kaanekujundus: Kalev Tomingas
Tallinn : TEA Kirjastus, 2012
127, [1] lk.

Eesti keele ortograafia harjutuste ja võtmega on käsiraamat, mis esitab kokkuvõtlikult õigekeelsuse alused ja kujundab harjutuste abil praktilise õigekirjaoskuse.

Eesti keele ortograafia harjutuste ja võtmega annab lihtsa ja süsteemse ülevaate eesti keele õigekirjast, käsitledes

- häälikute õigekirjutust,

- algustäheortograafiat,

- lühendite ja märkide kasutamist,

- kokku- ja lahkukirjutamist,

- numbrite kirjutamist,

- kirjavahemärkide tarvitamist.

Eesti keele ortograafia harjutuste ja võtmega on käsiraamat-harjutustik: keelereegli tutvustamisele järgnevad alati harjutused, mis aitavad reeglit kinnistada. Raamatu lõpus on harjutuste võti, mille abil keeleõppija saab kohe oma teadmisi kontrollida.

Eesti keele ortograafia harjutuste ja võtmega annab lisaosas valimiku suure esinemissagedusega võõrsõnu, mille õigekirja, tähendust ja rektsiooni peab tänapäeva keeletarvitaja tundma.

Eesti keele ortograafia harjutuste ja võtmega sobib nii emakeele kui ka eesti keele kui võõrkeele õppimiseks põhikoolis, gümnaasiumis ja kõrgkoolis. See on asendamatu õppevahend kõigile keelehuvilistele, ka neile, kellel on kutsetöös vaja korrektset õigekirjaoskust: õpetajatele, tõlkijatele, ajakirjanikele, toimetajatele, korrektoritele ja reklaamikirjutajatele.

India joogide teadus mõtlemisest : Teine osa

Ramatšaraka, joogi. 
Joogide õpetus mälu jõust ja mõtte võimsusest
Täiendpealkiri Mõtte võimsus : praktiline juhend ärieluks ja igapäevaseks eluks. Edukuse ideoloogia
Tallinn : [T. Teras], 2012
84 lk.


Antud raamat on loogiline järg varem välja antud raamatule India joogide teadus hingamisest.


Teaduse mõtlemisest töötasid joogid juba ammustel aegadel väga põhjalikult ja hoolikalt välja ning arendasid seda kuni kõige kõrgema vormini - oma Mina mõistmiseni.

Iseolemise vägi

Rein Randveer kindral Laidoneri jälgedes
Koostaja ja toimetaja Anne Velliste 
Kujundus ja teostus: Rein Seppius
Viimsi (Harjumaa) : Aade AV, 2012
399 lk. : ill.

Ei ole palju neid, kellele oleks antud elada ligi sajandi jagu aastaid. Veelgi vähem on neid, kes selle sajandi elavad vaimult tugevatena. Üks neist oli Rein Randveer, kes oli sündinud 1911. aastal, seega ammu enne Vabadussõda, ja kes lahkus meie seast 98-aastaselt. Vabadussõja vaimu ja väge kandis Rein endas kogu elu.

Langenud pärast lahinguid Narva ruumis NKVD küüsi, tegi ta lähemat tutvust Pagari tänava ja Patareiga ning elas üle vangipõlve- ja asumisaastad Siberis. Taastatud iseseisvus andis Reinule ja tema mõttekaaslastele aga uue hingamise. Asuti päästma ajaloolist Viimsi mõisa, kindral Laidoneri kunagist kodu, mis oli pikki aastaid olnud Nõukogude laevastiku luurekeskus. Rein Randveer oli ka üks neist, kes rajas Kindral Johan Laidoneri Seltsi ja Kindral Laidoneri Muuseumi, millest on tänaseks saanud Eesti Sõjamuuseum. Kindrali ajalooline kodu ja tema mälestus on taas väärikalt hoitud.

Koguteoses kohtume ka Rein Randveere saatusekaaslaste Taavet Poska, Oskar Surva, Ants Ernesaksa, Ants Jõe ja teistega, kes teadsid, et elujõulisse rahvasse oli istutatud iseolemise vägi. Nemad uskusid Eestisse.

Teoses on avaldatud üle kahesaja foto ja dokumendi. Raamatu lõpus on pikem järelsõna, mis näeb ühe eesti mehe eluteed Eesti ajaloo mudelina 20. sajandil.

Karistusseadustik

Karistusseadustiku rakendamise seadus
Märksõnaline sisujuht : tekst toodud muudatuste ja täiendustega seisuga 15. jaanuar 2012
Tallinn : Juura, 2012
183 lk.

Kosmiline mäng

Stanislav Grof 
Uurimisretked inimteadvuse piirialadele
Tõlkinud Tõnu Ülemaante
Toimetanud Leelo Laurits 
Kujundanud Kalle Müller
[Tallinn] : Eesti Transpersonaalne Assotsiatsioon, [2012]
327 lk.
Sari Transpersonaalse psühholoogia varamu

“Kosmiline mäng” käsitleb Grofi uuringutel põhinevaid kõige avaramaid filosoofilisi, metafüüsilisi ning vaimseid arusaamu ning puudutab kõige fundamentaalsemaid küsimusi, mida inimolevused aegade algusest saadik eksistentsi olemuse kohta küsinud on. Teadvuse ebatavaliste seisundite uuringutest tulenevad avastused kirjeldavad eksistentsi kosmilise loova printsiibi hämmastava mänguna, mis ületab aja, ruumi, lineaarse põhjuslikkuse ning igasugused polaarsused ning viitab sellele, et individuaalne psüühe on oma suurimas ulatuses identne universaalse loova printsiibi ning eksistentsi totaalsusega. See inimolemuse identsus jumalikuga on ülim saladus, mis moodustab kõigi vaimsete traditsioonide ühise tuuma.

Kriminaalmenetluse seadustik

Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadus
Märksõnaline sisujuht : tekst toodud muuudatuste ja täiendustega seisuga 15. jaan 2012
Tallinn : Juura, 2012
291 lk.

Mineviku ja tuleviku vahel

Hannah Arendt

Harjutusi poliitilise mõtte vallas

Tõlkinud Liisi Keedus ja Ene-Reet Soovik

Toimetanud Katre Ligi 
Järelsõna: Liisi Keedus 
Sarja kujundanud Jüri Kaarma
Tartu : Ilmamaa, 2012
391 lk.
Sari Avatud Eesti raamat

Käesolev Hannah Arendti (1906–1975) teos kannab alapealkirja “Harjutusi poliitilise mõtte vallas” ning suunab lugejat mõtlema väljaspool ettekirjutuste raamistikke. Autor püüab mõista poliitiliste katastroofide olemust ja põhjusi, astudes kompromissitu poliitilise mõtlejana üle nii mõnestki valulävest. Ta jälgib ajalookäsitluse muutumist antiigist uusajani ning tõstatab küsimused “Mis on autoriteet?”, “Mis on vabadus?”. Raamatule on autori filosoofilist ja eluloolist tausta põhjalikult avava mahuka saatesõna kirjutanud Liisi Keedus.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital

Moe ajalugu

N. J. Stevenson

Ampiirkleidist kaasaegse rõivadisainini

Inglise keelest tõlkinud Ehte Puhang 

Toimetanud Katrin Naber

Tallinn : Tänapäev, 2012

288 lk. : ill.

Selles rikkalikult illustreeritud raamatus võetakse vaatluse kahe viimase sajandi mood ja keskendutakse neile punktidele, kus tähelepanu keskmesse tõusis mõne riideeseme kuju või siluett tervikuna, kus isikupärane stiil, mis alguses tähendas rikaste inimeste veidrusi, levis edasi kogu hästi rõivastuvasse ühiskonda. Samuti vaadatakse, millise panuse on moe arengusse andnud näiteks Worth, Chanel, Dior, Saint Laurent, Klein, Westwood ja Gaultier, kuid uuritakseka lava-, kino-, tantsu- ja spordikuulsuste mõju igaveses muutumises olevale moele. Raamatu eesti keelse tõlke konsultant on kunstiteaduste doktor Ene Lamp.

Mu mürgine arm, mina ei ole loogika/

Marian Raméntol 
Valinud ja tõlkinud Jüri Talvet
Toimetanud Maria Kall
Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012
133 lk.
Sari Kaasajaluule, 7

Tõlgitud raamatutest: Marian Raméntol. Hay un área de descanso, un poco más abajo de mi vientre. Barcelona: Ediciones Atenas, 2006; Duología poética. Barcelona: Ediciones Atenas, 2008; No hubo apenas mar en el desnudo abierto de tus ojos. Córdoba: Asociación Cultural Andrónima, 2009; Los Muñecos diabólicos de mi caja de pájaros. Córdoba: Diputación de Córdoba, 2010.

Käesoleva raamatu väljaandmist on toetanud HISPAANIA KULTUURIMINISTEERIUMI RAAMATUTE, ARHIIVIDE JA RAAMATUKOGUDE PEAVALITSUS

Ooperimaailm [1. kd.], A-L

Tiit Made
Toimetaja Tiina Hallik
Kujundaja Jan Garshnek
Tallinn : Kunst, 2012
759 lk. : ill.

Majandusteadlane, poliitik, publitsist ja väliskommentaator Made on andunud ooperihuviline olnud varajasest noorusest. Ooperipisik ja huvi selle vastu on aastate jooksul vaid süvenenud. Oma paljudel reisidel ei olegi Made kunagi jätnud kasutamata võimalust tutvuda kohalike ooperimajade, lavastuste, talentidega.

Leksikoni kahte köitesse on aastatega kogutud põhjapanev materjal. Enam kui 1400 leheküljel on põhjalikult käsitletud 610 ooperit ja 150 opereti, antud ammendav ülevaade žanri 400 aastasest ajaloost. Lugeja saab teavet üle 375 helilooja, 350 solisti, 70 libretisti, 110 dirigendi ning 60 maailma juhtiva ooperimaja ja trupi kohta. Teos sisaldab ülevaadet üle 25 ooperi- ja operetiloominguga tegeleva organisatsiooni kohta ning üle 20 rahvusvahelise festivali kohta. Lugeja saab ennast kurssi viia 42 riigi ja 30 linna lavamuusika arenemise ajaloo ja peamiste tegijatega.

Tiit Made ise on juhtinud ooperimuusika galakontserte Tartu Vanemuise ja Pärnu David Oistrahhi festivalidel, teinud Vikerraadios Bel Canto ooperiteemalisi saateid ning avaldanud arvukalt selleteemalisi artikleid.

Raha, rikkuse ja rahulolu feng shui

Siret ja Janno Seeder
Kujundanud Janika Vesberg 
Kaanekujundus ja joonised: Urmas Graff 
Joonistused: Johanna Tamm
Tallinn : Varrak, 2012
213 lk. : ill. 
Sari Eesti oma feng shui

Kui mul on raha, siis loon rikkust ja kui olen rikas, siis olen ma oma eluga rahul. Selline on tavapärane arusaam õnnest ja edust. Kui raha on vähe, oleme õnnetud, kuid ka väga suure rahaga ei ole võimalik tervist ja elu osta.

Sarja neljandas raamatus heidame pilgu feng shui bagua raha, rikkuse ja rahulolu tsoonile. Mida see endas sisaldab? Mis on raha energia? Kuidas raha ligi meelitada? Missugused on rahaga seotud hirmud? Mis loob meile rahulolu? Kuidas rikkuse energiat tasakaalustada? Appi võtame ruumi, värvid, vormid, tegevused ja mõttejõu.

Sissejuhatus keeleteooria alustesse

Louis Hjelmslev
Tõlkija Jaan Pärnamäe 
Toimetaja Anu Laanemets 
Koostaja Urmas Sutrop 
Sarja kujundanud Jüri Kaarma
Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2012
223 lk. 
Sari Avatud Eesti raamat

Suurepärane teoreetiline raamat keeleteadusest, mis innustab paljude valdkondade humanitaare. Ilma seda raamatut lugemata ei ole võimalik lõpuni mõista mitmeid kahekümnenda sajandi teise poole mõttevoole - nt semiootikat või poststrukturalismi. Tegemist ei ole kerge lugemisvaraga. Selle raamatu lugemine nõuab pingutavat süvenemist ja kaasamõtlemist. Raamat on üles ehitatud loogilise või pigem logistilise järjekindlusega. Sellise süstemaatilise mõtlemise oli Louis Hjelmslev ilmselt kodust kaasa saanud. Tema isa oli matemaatik Johannes Hjelmslev, kelle järgi on geomeetrias tuntud Hjelmslev’ teoreem ja Hjelmslev’ transformatsioon. Teisalt toetub ta tugevale Taani lingvistikatraditsioonile, olgu siin nt nimetatud Rasmus Rask, Vilhelm Thomsen, Karl Verner või Otto Jespersen.

Tekst teeb oma töö

Toomas Liiv 
Arvustusi, esseid ja artikleid 1976 - 2009
Koostanud Elo Lindsalu 
Toimetanud Ülle Kurs ja Elo Lindsalu
Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2012
479 lk. : ill.

2009. aastal lahkus meie seast üks omapärasemaid eesti luuletajaid, tunnustatud kirjandusteadlane ja kriitik, Tallinna ülikooli kauaaegne ja armastatud õppejõud professor Toomas Liiv. Kogumikku Tekst teeb oma töö on koondatud tema kirjatöid aastaist 1976-2009. Lugeja leiab siit hulga filigraanseid luulearvustusi, säravaid esseid ja uurimuslikke artikleid. Toomas Liivi huvi oli laialdane: ühtviisi köitvalt kirjutas ta nii Kreutzwaldi, Koidula ja Juhan Liivi loomingust kui ka tänapäeva klassikute Jaan Krossi, Hando Runneli ja Madis Kõivu teostest. T. Liivi väljaastumised - nii suulised kui kirjalikud - olid julged ja läbinägevad, tihti ka iroonilised, vahel väljakutsuvalt arrogantsedki.

Tsiviilõiguse üldosa

Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve ... jt.

Õigusteaduse õpik

Kaanekujundus: Jaana Kool

[Tallinn] : Juura, 2012

376 lk.

Tsiviilõiguse üldosa õpik annab põhiteadmised, mis on vajalikud kõigi järgnevate eraõiguse valdkonda kuuluvate õppeainete – asjaõiguse, võlaõiguse, perekonnaõiguse, pärimisõiguse, intellektuaalse omandi, ühinguõiguse, rahvusvahelise eraõiguse jm – omandamisel. Tsiviilõiguse põhiinstituutidel on oluline tähendus ka avaliku õiguse jaoks.

Õpikus käsitletakse objektiivset ja subjektiivset tsiviilõigust, kesksel kohal on tehinguõpetus ning õpetus isikutest, samuti esindus, esemed tsiviilõiguse objektina, tähtajad ning aegumine. Olulist tähelepanu on pööratud Riigikohtu lahendites esitatud seisukohtadele. Lisatud on kasutatud lühendite loetelu, soovituslikud allikad, samuti märksõnaline sisujuht, kuhu on koondatud olulisemad märksõnad.

Tööohutuse ja töötervishoiu käsiraamat 2011/2012 : [CD-ROM]

Seadusandlus, kommentaarid ja näited
Tallinn : Ten-Team, 2011.
400 lk. : ill. + 1 CD-ROM

Kogumik annab võimalikult lihtsalt ülevaate kõikidest sammudest, mida tööandja peab oma töötajate ohutuse ja tervishoiu tagamiseks astuma.

Kirjeldatud on õigusaktidest tulenevaid konkreetseid nõudeid ning varustatud need näidiste ja vajadusel kommentaaridega.

Kogumikku kuulub CD-ROM sadade dokumendinäidistega.

Tutvu raamatu sisuga SIIN
Tutvu CD sisukorraga SIIN

Vana maamaja

Käsiraamat
Koostanud Joosep Metslang
Toimetanud Heiki Pärdi, Elo Lutsepp 
Eessõna: Elo Lutsepp 
Joonestanud Kaari Metslang 
Kujundanud Andres Tali
[Tallinn] : Tammerraamat, 2012
293, [3] lk. : ill.

See raamat on sündinud koostöös Eesti Vabaõhumuuseumi teadurite ja paarikümne spetsialistiga ning on ainukordne Eestis, kuna varem pole nii põhjalikku maamaja taastamise ja ehitamise käsiraamatut Eestis ilmunud. Loodame, et sellest käsiraamatust saavad abi nii need, kellel alles plaan vana maja soetamiseks, kui ka need, kes tunnevad, et nüüd on paras aeg maja remontida, renoveerida või ümber ehitada. Ja pole ju ka tähtis, kas vana maja asub maal või linnas, head ehituslahendused võivad sobida mõlemale. Raamat on jagatud kolme ossa:

Esimeses antakse põgus ülevaade eesti taluhoonete arengust 19. sajandi keskpaigast kuni Teise maailmasõjani. Oma koht on raamatus ka taluõuel ja -aial.

Teises osas selgitatakse kõike seda, millega tuleks kindlasti arvestada, enne kui üldse tegelikuks ehituseks läheb: kontseptsioon, õigusruum ja suuremate tööde puhul kindlasti ka ehitusprojekt

Raamatu kolmandas, kõige mahukamas osas pakutakse võimalikke lahendusi praktilisteks hooldus- ja ehitustöödeks. Meeles tuleb aga pidada, et taluehituses ei ole olemas tüüplahendusi. Iga hoone korrastamisel tuleb kindlasti lähtuda konkreetse hoone individuaalsetest väärtustest.

Raamatus on ligi 400 fotot ja joonist, mis aitavad ka algajal ehitajal saada põhjaliku ettevalmistuse maamaja taastamisest ja oma kodu loomisest.

Heiki Raudla. Väike Albert

Illustreerinud Marja-Liisa Plats

Kujundanud Peeter Laurits Toimetanud Raul Kilgas

Keila : Sator, 2012

105, [7] lk. : ill.

Albert oli tavaline väike poiss. Leiutamis- ja tegutsemistuhinas juhtus temaga alatasa midagi. Juhtunust aga tegi Albert, ehkki ta oli alles kuueaastane, sügavaid filosoofilisi järeldusi, mis jäid teda saatma ka suureks saades. Sest lapsepõlves on hetki, mil avaneb uks ja laseb sisse tuleviku.

Lühilood, milles poole sajandi taguseid värvikaid tüüpe ja kentsakaid seiku nähakse läbi lapse silmade, põhinevad tõsielul. Kuigi … eks ole tõe pirukas maitsvam, kui selles on ka mõned vale rosinad.

Muhe lugemine kõigile vanuseastmetele.

Võitlused Peipsil ja Emajõel 1234-1944

Hanno Ojalo, Peedu Sammalsoo, Mati Õun
Tallinn : Grenader, 2012
111 lk. : ill., portr.

Siinse raamatu lahingutandrid – Peipsi ja Pihkva järv ning Emajõgi – tekkisid peale mandrijää sulamist ligi 5000–6000 aastat tagasi. Inimesed asusid nende veekogude kallastele elama arvatavasti kohe, kui jää alt vabanenud maale oli tekkinud taimestik. Tollal oli järvedes ja jõgedes arvatavasti rikkalikumalt kalu nagu tänapäeval ning kalad olid meie esivanemaile, kes vilja veel ei kasvatanud, peamine toit. On tõenäoline, et Ürg-Peipsi ja Ürg-Pihkva järvel ning Suurel Emajõel peeti maha ka esimesed kähmlused parimate kalastuskohtade pärast.

Ja vahest polnud nende kähmluste ajendiks mitte ahnus ja saamahimu nagu ajaloolise aja sõdades, vaid lihtsalt tühi kõht. Edaspidi aga peeti nende veekogude ääres palju lahinguid. Sõditi nii vee peal ja jää peal kui ka järve- ja jõekallastel. Lugejal on võimalus teha kaasa ajarännak 1234. aastal Emajõe jääl toimunud lahingust kuni 1944. aasta sügisel siin peetud II maailmasõja heitlusteni, et tutvuda suuremate lahingute ja väiksemate kokkupõrgetega, mis neil aladel eestlaste, venelaste, sakslaste ja rootslaste vahel on peetud.

23. märts - Friedrich Amelung 170

23.03.1842 Võisiku – 20.03.1909 Riia
Baltisaksa tööstur, kultuuriloolane
170 aastat sünnist

Friedrich Amelung  oli baltisaksa tööstur ja kultuuriloolane ning isalt päritud Rõika-Meleski peeglivabriku direktor (1864-1879, 1885-1902).

 

Ta õppis 1862–1864 Tartu ülikoolis filosoofiat ja keemiat. Amelung elas Baltikumi mitmes linnas, enne kui 1902. aastal Riiga koolis. Amelung avaldas hulga kirjutisi Eesti ala kultuuriloo ja kohaliku ajaloo kohta.

 

Amelungi pere ja ka tema ise oli ka tuntud maletaja ja maleülesannete koostaja. 1879-1885 elas Amelung Tallinnas ja kogus väga edukalt Baltimaa male märkmeid 1888–1908 andis ta välja maleajakirja Baltische Schachblätter. 1898 oli ta üks Balti Maleliidu asutajaid ja 1901. aastani selle esimene sekretär. Ta oli ka mitmete ajakirjade maleveergude toimetaja. Kokku on ta avaldanud umbes 230 uurimust ja mõne miniatuuri. Seega võib F. Amelungi pidada Baltimaade esimeseks male-ajaloolaseks.

 

Tema silmapaistvamaks teoseks on nüüd juba rohkest vananenud „Baltische Kulturstudien a. d. vier Jahrhunderten der Ordenszeit (1184-1561)“ (1884-1885). 2010. aastal ilmunud V. Reimani ja F. Amelungi raamat „Eesti rahva haridusejärg muistse iseseisvuse ja ordu aja“ sisaldab Amelungi kirjutist „Eesti rahvahariduse algus“ (tõlkinud Eva-Liisa Fillbrandt). Kohaliku ajaloo alalt on Amelungi kõige rohkem huvitanud Viljandi, Põltsamaa ja Tallinna minevik.

Kasutatud kirjandus:

• Amelung, Friedrich. – Eesti Entsüklopeedia http://entsyklopeedia.ee/artikkel/amelung_friedrich3 (22.11.2012)
• Amelung, Friedrch. - Eesti Entsüklopeedia : I köide. Loodus, 1932. Lk 344
• Friedrich Amelung. – Wikipedia http://de.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Amelung (22.11.2012)
• Tea Kirjastus http://www.ents.ee:81/PrintArticle.aspx?aid=2312 (22.11.2012)

Foto allikas http://en.wikipedia.org/wiki/File:F_L_Amelung.jpg

Töö ülevaate koostanud praktikant Liina Kriisa

365 kala

Antal Vida
Illustratsioonid: Tamas Kotai 
Tõlge inglise keelest: Mari Elts 
Toimetaja Anu Nõulik 
Tallinn : Grenader, 2012
200 lk. : ill.

Vikerforell ja siig, euroopa merluus ja uusmeremaa angerjas – kokku 365 huvitavat kala kogu maailmast.

Kõikide kalade kohta leiab sellest teosest nii tutvustavad lühikirjeldused kui ka unikaalsed ja detailirohked joonised. Asendamatu abiline kalamehele ja kalatoitude huvilisele.

Arthur Schopenhauer

Robert Zimmer
Filosoof ja maailmakodanik
Saksa keelest tõlkinud Arne Nielsen
Toimetanud Ann Kivikangur
Kujundanud Tiina Sildre
Tallinn : Olion, 2012
254 lk.

Lähtunud alguses Kanti filosoofiast, arendas Arthur Schopenhauer 19. saj saksa filosoofiat oluliselt edasi ning tõi selle oma elegantses ja kõigile arusaadavas keeles välja akadeemilisest „elevandiluutornist”. Ta oli üks esimesi globaalseid mõtlejaid, kes ühendas lääne filosoofia ja idamaised tarkused ning oli seega üks modernismi teerajajaid. Vastupidi üldlevinud kujutlusele polnud Schopenhauer sugugi misantroobist erak, kes vestles oma puudliga nagu inimesega – tal olid laialdased kultuurihuvid ja ta suhtles oma kitsa seltskonnaga. Ta oli andekas kirjanik ja kosmopoliitiline mõtleja ning tegeles väga laia teemadespektriga, mis haaras filosoofia kõikide alaliikide kõrval ka kirjandust, loodusteadusi ja idamaade mõttemaailma. Tänapäeval kuulub ta rahvusvaheliselt enim loetud saksa filosoofide hulka ning tema mõju uusaja filosoofiale, teaduslikule maailmavaatele ja psühholoogiale on vaieldamatu.

Robert Zimmer (snd 1953) õppis filosoofiat ja anglistikat. Pärast pedagoogilist tegevust Düsseldorfi ja Berliini ülikoolis elab praegu vabakutselise publitsistina Berliinis. Temalt on ilmunud Das grosse Philosophenportal.

Eesti hümn

Küllo Arjakas
Toimetaja Katrin Streiman 
Kujundaja Einike Soosaar
Tallinn : Menu Kirjastus, 2012
160 lk. : ill. ; 1 CD.

Raamatus antakse ülevaade maailma maade hümnidest, kus leidub isegi üht-teist kurioosset. Seejärel jälgitakse Eesti hümni teket ja omaks võtmist, hümni küsimust 1920. aastate Eesti Vabariigis, selle saatust ajaloo suurtormides ja au sees hoidmist paguluses ning Eesti hümni taastamist laulva revolutsiooni päevil 1988. aastal. Viimased peatükid annavad ülevaate hümni temaatikast juba taastatud Eesti Vabariigis. Raamatus on “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” noot ja sõnad ning CD-plaat salvestusega. Raamat on illustreeritud rohke pildimaterjaliga.

Geograafia ja elamise kunst

Edmunds Valdemārs Bunkše
Inglise keelest tõlkinud Martin Küttim
Eessõna tõlge: Kaisa Kaer 
Toimetanud Helen Sooväli-Sepping ja Triin Kaalep 
Järelsõna: Helen Sooväli-Sepping ja Hannes Palang 
Illustratsioonid: Edmunds Valdemārs Bunkše 
Kujundanud Andres Rõhu
Tallinn : Varrak, 2012
185, [3] lk. : ill.

See raamat kõneleb kodus ja teekonnal kogetust, inimese maastike- ja paigatunnetusest ning sellest, kuidas geograafilisest kogemusest võib saada kunst. Autor kirjutab oma elust, erakordse saatusega läti poisist ajaloo ristteedel, põimides köitvasse jutustusse talle omaseid keskkonnafilosoofilisi arutlusi. See on ühtaegu sõja jalust emigreerunud lätlase autobiograafiline tagasivaade ning samas geograafi maastikusemiootiline analüüs, seejuures on maastike inimkomponendiks valdavalt autor ise.Kultuurigeograaf Edmunds Valdemārs Bunkše (s 1935 Liepājas) põgenes 1944. aastal koos vanematega läände ning emigreerus 1950. aastal Ameerika Ühendriikidesse. Doktorikraadi geograafia alal omandas ta Californias Berkeley Ülikoolis. Fulbrighti stipendiumiga õpetas ta külalisõppejõuna 1983. aastal Rootsis ja Inglismaal ning 1990. aastal Lätis. Professor Bunkše on ka Läti Teaduste Akadeemia välisliige ning on aidanud koostada Läti Televisiooni kultuuriprogramme.

Kroonilise valu ravimise käsiraamat

Bradley S. Galer, Charles E. Argoff 
Tõlkijad Triin Koorits, Ursula Koorits 
Sisutoimetaja Ursula Koorits 
Kaane kujundanud Kalev Tomingas
Tallinn : TEA Kirjastus, 2012
263 lk. : ill., portr.

Kui Sa oled üks nendest paljudest, kes kannatab kroonilise valu käes, võib Sulle tunduda, et valu kestab lõputult ja rikub kogu Su elu. Võib-olla on Sinulegi öeldud, et „valu on vaid Sinu peas” ning Sul tuleb taluda migreenist, artriidist või mõnest kroonilisest haigusest tingitud valusid. Kuid Sa võid ennast jälle hästi tunda! Uusimate meditsiiniliste uuringute valguses selgitavad maailmakuulsad valuspetsialistid dr. Bradley S. Galer ja dr. Charles E. Argoff krooniliste valude varjatud ja vähetuntud põhjusi, õpetavad vältima diagnoosimisel tehtavaid vigu ning tutvustavad uusimaid ravimeetodeid.

Käejooned

Nathaniel Altman
Inglise keelest tõlkinud Ülli Saar
Toimetanud Helen Kõrgesaar
Joonistused: Igor V. Zevin
Kujundanud Jeff Fitschen
[Tallinn] : Tänapäev, 2012
494 lk. : ill.
Sari Suur väike entsüklopeedia

See raamat on usaldusväärne kergesti jälgitav sissejuhatus käejoonte lugemise kunsti. Kuid käejoonte lugemine on midagi enamat kui lihtsalt meelelahutus – see annab meile hulgaliselt informatsiooni inimese iseloomu, oskuste, tervise, karjääri, suhete kohta. Lisaks peegeldavad inimese käed ka tema hetkesuundumusi ja tulevikuvõimalusi. Raamatu aluseks on üle kolmekümne aasta teadustööd ja kogemusi. Keskendudes küll peamiselt läänelikele käejoonte lugemise traditsioonidele, tutvustab entsüklopeedia ka Indias ja Hiinas tuntud käejoonte lugemise kunsti.

Linnumääraja

Lars Svenssoni tekst ja kaardid
Euroopa ja Vahemere maade lindude välimääraja
Killian Mullarney ja Dan Zetterstömi pildid ja seletused
Rootsi keelest tõlkinud Olav Renno
Tallinn : Varrak, 2012
445, [1] lk. : ill.

Tegemist on seni eesti keeles ilmunuist kõige põhjalikuma ja tänapäevasema linnumäärajaga, mis on sobiv nii algajatele kui ka kogenud linnuvaatlejatele. Raamatu on kirjutanud ja illustreerinud kolm väga hinnatud ja palju rännanud ornitoloogi ning see on tõlgitud juba 13 keelde. Täielik välikäsiraamat annab infot kõigi linnuliikide kohta, kes võivad esineda Euroopas, Põhja-Aafrikas ja suures osas Lähis-Idas – teoses käsitletakse ligi 900 linnuliiki. Eestindatud väljaanne on põhjalikult täiendatud ka Eesti andmetega. Üle 200 pilditahvli rohkem kui 4000 üksikasjaliku illustratsiooniga näitavad, kuidas eri liikide välimus varieerub vastavalt soole, vanusele, aastaajale ja levikule. Põhjalikud tekstid toovad aga esile iga liigi suuruse, elupaiga, tundemärgid, erisused ja häälitsused.

Lugemise kunst

Eesti Rahvusraamatukogu
Rööppealkiri The art of reading
Koostanud Piret Lotman 
Toimetanud Siiri Lauk 
Resümeed tõlkinud ja toimetanud Irina Petrova, Rod Bradbury 
Kujundanud Inga Heamägi
Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu, 2011
303 lk. : ill.
Sari ACTA 13. Raamat ja aeg 2. raamat

«Lugemise kunst» keskmes on varauusaegne raamat ja lugemiskultuur. Eesti keele ja seeläbi eestlase identideedi jaoks oli see periood pöördeline: siia mahub nii kirjakeele kujunemine, emakeelse raamatu trükkimise kui ka esimesed sammud üldise lugemisoskuse saavutamisel.

Kogumiku juhatab sisse Tiina Kala Tallinna Linnaarhiivis säilinud keskaegse missakorraldusjuhise analüüs. Krista Kodres vaatleb kahe Eestimaa kirikust pärit näite varal kujutise ja seda kommenteeriva teksti vahekorra muutumist. Aivar Põldvee käsitleb Bengt Forseliuse aabitsa ülesehitust ja õppemeetodit selle euroopalikul tagapõhjal. Kai Tafenau uurimus keskendub 1673. aasta tallinakeelse lauluraamatu ja Anton Heidrichi pildikatekismuse ümber puhkenud keelevaidlustele. Kolm uurimust on pühendatud varauuseagsetele koduraamatukogudele. Juhan Kreem analüüsib 16. sajandi Tallinna vaimulikule Reinold Gristile kuulunud raamatuid. Tiiu Reimo annab põhjaliku ülevaate Haljala pastori Martin Zareniuse ligi sada aastat hilisemast raamatupärandist. Triin Parts on vaatluse alla võtnud raamatud tallinnlaste pärandinimekirjades 16. ja 17. sajandil. Kristi Viidingu artiklis on esmakordselt analüüsitud ning ühiseks andmebaasiks koondatud 17. sajandi Eesti- ja Liivimaa haritlaste tunnuslaused. Meelis Friedenthal käsitleb 1692. aastal Academia Gustavo Carolinas kaitstud dissertatsioonist lähtudes etümoloogia suhteid varauusaegse epistemoloogia ja keelefilosoofiaga. Kari Tarkiaineni artikkel 18. sajandi lugemiskultuurist tutvustab Porvoo gümnaasiumi matemaatika ja loogika lektori Magnus Jacob Alopaeuse nõuandeid lugemiseks.

Maailma suurim mõistatusteraamat II osa

Charles Barry Townsend
Inglise keelest tõlkinud Mari Ollino 
Toimetanud Irma Aren 
Kaane kujundanud Reet Helm
Tallinn : Ersen, 2012
280 lk. : ill.

Pane end proovile selles hiiglaslikus kollektsioonis olevate keerukate mõistatustega, mis lausa kutsuvad end lahendama.

Terita oma mõistust peidetud sõnade, pahupidi loogika, salapäraste mõistatuste, pettepiltide ja mitmete muude väljakutsete abil.

Püüa lahendada üht suurepärastest numbriasenduse mõistatustest. Mõtiskle koos professor Melbourneiga iidse ringimõistatuse üle ja aita õpetlastel leida lahendus, kuidas hingeõhuga saab üsna raskeid esemeid ümber lükata. Lahenda mõistatusi mängukaartide, kabenuppude ja hambaorkidega.

Põnev ning ohtralt ajugümnastikat pakkuv raamat on just see, mida kõik mõistatustefännid on oodanud.

Mina ja mehed. 2. raamat

Katrin Aedma, Toivo Niiberg
Hingevalu, seks, tarkus, erootika, õppetunnid 
Tallinn : Kvaliteetse Õppe Keskus, [2012]
238, [1] lk. : ill.

Raamat sisaldab lehekülgi autori päevikust, meilivahetusi teemal suhted, psühholoogi kommentaare, teste, luuletusi ja naljalugusid.

Ohustatud inimene

Tommy Hellsten 
Pinnalisest elust sügavama inimlikkuse juurde
Soome keelest tõlkinud Ly Seppel
[Tallinn] : Pilgrim, 2012
141 lk. 
Sari Pilgrimi raamat

“Ohustatud inimene” on Soome psühhoterapeudi Tommy Hellsteni 18. raamat, milles autor julgustab meid elama vaimsemalt ja kaitsma inimlikke väärtusi.

Pokker ja võitja psühholoogia

Ian Taylor ja Matthew Hilger

Eduka pokkerimängija hoiakud ja mõtteviis

Tõlkija Helen Muru

Tallinn : TEA, 2011

247 lk.

Võidukal pokkermängijal on laitmatu mänguoskus ja õige mõtteviis. See raamat on pokkerimängu inimlikest teguritest ehk sellest, kuidas mõtteid, tundeid ja käitumist kontrollides kindlalt võita.

 

Maailma enimmüüdud pokkeriraamatu "The Poker Mindset" eesti keelsest versioonist saate teada:

• milline on pokkerimängija õige mõtteviis ja õiged hoiakud,
• kuidas toime tulla suurte kaotuste ja halva õnnega,
• teha, kui kipute mängima alla oma võimete,
• kuidas süüvida vastase mõttemaailma,
• millised hingeseisundid suurendavad või vähendavad võiduvõimalusi.

Raamat on nii päris algajale, kelle ainuke eesmärk on võimalikult vähe kaotada kui ka professionaalile, kes teenib pokkeriga suurt tulu.

Võrumaa mõisad

Koostanud Valdo Praust 
Toimetanud Maie Mägi 
Kujundanud Andres Tali
[Tallinn] : Tänapäev, 2012
320 lk. : ill.

Võrumaa tänini säilinud mõisad näivad Eesti ühed tagasihoidlikumad, sest seal on erakordselt palju väärtuslikke ehitisi hävinud; vahel on häving olnud nii põhjalik, et neist on kustunud isegi mälestus. Autori jaoks olid väga põnevateks leidudeks tänaseks hävinud Sõreste, Kärgula ja Vaabina suurejoonelised mõisahooned, mida varasemas kirjanduses pole praktiliselt üldse kajastatud. Käesolevas Väikese mõisaraamatute sarja eelviimases raamatus on 145 ajaloolist fotot nii Võrumaa kadunud kui ka tänase päevani püsivatest kuulsatest mõisatest.

William Shakespeare. Hamlet

Andrew Williams
Saksa keelest tõlkinud Ester Rooste 
Kaas ja kujundus: Martin Perens
Tallinn : Ilo, 2010
120 lk. : portr. 
Sari Konspekt

Shakespeare’i “Hamlet” on üks maailma tuntumaid kirjandusteoseid ja kuulub gümnaasiumiastme kohustusliku kirjanduse nimistusse. Konspektide sarjas ilmuv raamatuke annab lugejale võimaluse uurida lugu veidi lähemalt. Siit leiab üldist informatsiooni teose kohta, sisututvustuse, tegelaskujude olemuse analüüsi, teose ülesehituse ja tõlgenduse, aga ka interpretatsiooni ja info autori kohta

Eraldi peatükk on “Hamleti” interpreteerimisest Eestis. Konspekti lõpus on kontrollküsimused, mis aitavad lugejal teose käsitlemiseks ette valmistuda.

22. märts - Jaak Kärner 120

22. märts 1892 Halliste vald – 22. juuli 1937 Tartu
Maailmameister laskmises
120 aastat sünnist

Jaak Kärner sündis Õisu vallas (praegune Halliste vald, Päidre küla) Liiva talus. Pärast kohaliku algkooli ja Paistu kihelkonnakooli lõpetamist töötas ta isatalus põllumehena. Noormeheaastatesse langes karm osalus Esimeses Maailmasõjas ja Vabadussõjas. Eesti vabaduse eest vapralt võidelnud Jaak Kärnerit autasustati 1922. aastal Vabadussõja mälestusmärgiga. Noores Eesti Vabariigis jätkas ta koos vennaga Liiva talu pidamist, aga põllutöö kõrval harjutati usinalt laskmist maja juurde rajatud lasketiirus. Isegi vihmane ilm ei seganud, siis anti märklaudadele tuld avatud akna kaudu elutoast.

 

Jaak Kärner ise oli Poola Küttide Liidu ekstraklassi ja esimese klassi meister, tal olid kõigi Eesti laskurklasside märgid, peale nende veel üle kahekümne riigi laskurtunnusmärgi. Peale täpse silma ja kindla sihtimise olid tal veel kuldsed meistrimehe käed. Oma väikeses töötoas oli ta relvade tavaremondi kõrval ise valmis meisterdanud originaalse vabapüssi, mis ei jäänud laskeomadustelt alla kuulsate vabrikute mudelitele. Jaak Kärner sai Viljandimaal tuntuks aktiivse kaitseliitlasena, kes asutas 1925. aastal Kaitseliidu Paistu malevkonna Õisu kompanii, kus hiljem tõusis relvurpealikuks. Tema ajal tõusis Sakala malev keskmise lasketulemuse osas mehe kohta parimaks malevaks ning aktiivne tegevuse eest pälvis ta Kaitseliidu Valgeristi III klassi ja Kotkaristi V klassi teenetemärgi (1933). Jaak Kärneri kuulsus kohustab Sakala malevat korraldama temanimelisi laskevõistlusi alates 2007. aastast.

 

Jaak Kärner oli 43-aastane, kui ta arvati 1935. aastal Eesti laskekoondisse, et osaleda Roomas MM-võistlustel. Eelvõistluste tulemused ei olnud head, sest laskepaigad olid viletsad, sekeldused märklaua saamisega ning võõras kliima ja toit viisid eestlased rööpast välja. Võistluspäevadeks harjusid eesti laskurid kohaliku elu-oluga ja tõusid favoriitideks Šveitsi ja Soome kõrvale. 1935 MM-il sai Kärner kolm medalit: vabapüssist 40 lasku põlvelt individuaalne kuld, 3 x 40 lasku individuaalne pronks ja meeskondlik hõbe (püsti 1., lamades 2. ja põlvelt 3. koht). Ta osales 1932–33 ja 1935 Eesti-Soome maavõistlusel. J. Kärner püstitas kolm individuaalset Eesti rekordit ja osales viie meeskondliku rekordi püstitamisel. Tema isiklikud rekordid: vabapüssist 3 × 40 lasku 1103 silma (1935), põlvelt 40 lasku 377 silma (1935), väikepüssist 3 × 20 lasku 573 silma (1935).

 

1937. aasta talvel haigestus Jaak raskelt ning ei paranenudki, vaid neli päeva pärast Männimäe lasketiiru avamist suri ta Tartu Ülikooli kliinikus piinava haiguse tagajärjel. Jäi proovimata vastne lasketiir, osalemata Eesti meistrivõistlustel, et saada individuaalset medalit, kuigi Eesti rekordeid oli ta püstitanud kaheksal korral. Jaak Kärner oli esimene lahkuja Eesti maailmameistrite rivist. Viljandimaad ja Eesti laskesporti oli tabanud uute MM-võistluste eel raske kaotus.

 

Kasutatud kirjandus:

• Jaak Valdre. - Eesti laskesport Argentiina karika valguses. 2006. Lk 563-567
• Kärner, Jaak. – Eesti spordi biograafiline leksikon http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/Jaak_K%E4rner (22.11.2012)
• Paistu Vallavalitsus. http://paistu.ee/images/stories/downloads/jaak_karner.pdf (22.11.2012)

Foto allikas: http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/Jaak_K%E4rner

Kirje ülevaate koostanud praktikant Liina Kriisa

22. märts - Johannes Semper 120

22. märts 1892 Tuhalaane vald, Viljandimaa – 21. veebruar 1970 Tallinn
120 aastat sünnist

Johannes Semper oli eesti luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija, silmapaistev esseist, poliitik (üks eesti sotsiaaldemokraatliku partei asutajatest) ja prantsuse vaimu vahendaja eesti kirjanduses.

J. Semper sündis õpetaja peres. Ta alustas õpinguid 1901. aastal Viljandis Heine eraprogümnaasiumis (praegune Viljandi Kesklinna kool) ning jätkas 1905. aastal Pärnu gümnaasiumis. Haridusteekond jätkus Peterburi ülikoolis 1910.-1914. aastani, kus õppis romaani-germaani filoloogiat. Edasi läks J. Semper Moskvas asuvasse Riia polütehnikumi (1915-1916), kus õppis arhitektuuri. 1917 mobiliseeriti Semper Vene sõjaväkke, kus ta lõpetas sõjakooli lipnikuna. Naasnud Eestisse, astus Semper ohvitserina I Eesti Polku ning osales samal ajal poliitilises elus. Ta oli Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liige, üks eesti sotsiaaldemokraatliku partei asutajatest ning 1919-1920 ka Asutava Kogu liige.

 

Peagi ta loobus poliitilisest tegevusest ning siirdus Berliini, kus õppis aastatel 1921-1925 võrdlevat rahvateadust, filosoofiat ja esteetikat. Järgnevad paar aastat elas ta Pariisis ning 1928. aastal lõpetas Johannes Semper Tartu ülikooli magistrikraadiga kirjanduse alal. Samal aastal alustas ta seal ka tööd õppeülesandetäitjana. 1930. aastast alustas J. Semper tegevust ajakirja „Looming“ toimetajana. Pärast Eesti okupeerimist liitus ta Eestimaa Kommunistliku Parteiga ja kuulus ka Johannes Varese valitsusse haridusministri ametikohal. Semper oli üks aktiivsemaid kirjanike kaasajaid nõukogude võimuga koostöötegijate sekka. Ta oli aastail 1940-1948 Eesti NSV Hariduse Rahvakomissar ja minister, aastail 1941-1948 Eesti NSV Kunstide Valitsuse juhataja, aastail 1946-1950 Eesti NSV Kirjanike Liidu juhatuse esimees. Hariduse rahvakomissarina algatas augustis 1940 nn kahjulike raamatute nimekirjade koostamist, luues selleks spetsiaalse komisjoni.

 

Kirjanduslikku tegevust alustas Johannes Semper „Noor-Eesti“ väljaandeis. Ta kuulus nii „Siuru“ kui ka „Tarapita“ rühma. Tema loomingusse kuuluvad artistilised luuletistekogud (nt 1917 „Pierrot“, 1919 „Jäljed liival“, 1922 „Maa- ja mereveersed rütmid“), novellikogud (nt 1919 „Hiina kett“, 1927 „Ellinor“), psühholoogiline romaan „Armukadedus“ (1934), reisikirjad. Esseistina on Semper suure eruditsiooniga käsitlenud kirjandust, teatrit, kujutavat kunsti, muusikat jm (nt kogumikud "Näokatted" ja "Meie kirjanduse teed"). Johannes Semperi “Kalevipoja rahvaluule-motiivide analüüs" (1924) on ainulaadne, psühhoanalüüsil põhinev stiiliuurimus. J. Semper on avaldanud ka rohkesti tõlkeid, suursaavutusteks peetakse Dante Alighieri “Uus elu" (1924) ja Victor Hugo “Jumalaema kirik Pariisis" (1924) eestindusi. Oma ilukirjandusliku toodangu, tõlgete ja paljude kunstiküsimusi käsitlevate artiklitega on Semper tunduvalt mõjustanud eesti esteetilise kultuuri tasapinda.

 

Semper kirjutas 1944. aastal sõnad Eesti NSV hümnile, mille meloodia autor oli Gustav Ernesaks. Ta kirjutas ENSV ajal ka teisi teoseid, kuid langes 1950. aastal EKP Keskkomitee VIII pleenumi otsusega koos teiste tuntud haritlastega "kodanliku natsionalistina" põlu alla. Hiljem tema maine suures osas taastati ning alates 1962. aastast alustati tema kogutud teoste (12 köidet) väljaandmist.

 

Johannes Semper sai 1940. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgi. Teda on tunnustatud 1945. aastal kui Eesti NSV teenelist kirjanikku ning 1964. aastal kui Eesti NSV rahvakirjanikku. Johannes Semperi nime on kunagi kandnud Tartu 8. Keskkool.

 

Kasutatud allikad:

• Johannes Semper. – Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Semper (22.11.2012)
• Semper, Johannes. - Eesti Entsüklopeedia : VII köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1994. Lk 683
• Semper, Johannes. - Eesti kirjanike leksikon. Eesti Raamat, 2000. Lk 521-522

Foto allikas http://www.kirmus.ee/erni/foto/semp01.jpg

Kirje ülevaate koostanud praktikant Liina Kriisa

Aasta puud 2

Ajakirjas Eesti Loodus ilmunud materjalide põhjal
Koostaja Ann Marvet
Tallinn : Loodusajakiri, 2012
96 lk. : ill.
Sari Looduse Raamatukogu, 2012/1

MTÜ Loodusajakiri käivitas uue raamatusarja Looduse Raamatukogu. Aastal 2012 ilmub neli järgmist raamatut. Raamatusari toetub ajakirjades Eesti Loodus, Horisont, Loodusesõber ja Eesti Mets aastate jooksul pikemat käsitlust leidnud teemadele.

Raamatu 2. osas leiate aasta puud aastail 2003–2011.

Iga puu/puude perekonna kohta on raamatus üks pikem ja paar-kolm lühemat artiklit, mõned pildilood – huvitav pilt seletava tekstiga – ning lõpuks n.ö viitelood sisukatest artiklitest, mida kuidagi ei õnnestunud kokku suruda. Väljapääsuna sai nopitud neist mõned huvitavad faktid ning lisatud täisviide artiklile Eesti Looduses – lugejaile, kelles kirjapandu uudishimu äratas.

Islami viis tugisammast

Kätlin Hommik-Mrabte
Algajatele ja kesktasemele
Tõlkekatkeid: Nele Siplane, Airi Hunt 
Sisulised toimetajad: Ildar Muhhamedšin, Iman Mahmutova 
Kujundaja Airi Hunt
Tallinn : Eesti Islami Kogudus, c2010
158 lk. : ill.

Kilde Vana-Võidu ajaloost

Lühike ülevaade Vana-Võidu ametikooli, valla ja mõisa ajaloost
Koostaja Heiki Raudla
[Vana-Võidu : Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool, 2011]
222, [2] lk. : ill., portr.

13. jaanuaril 2011 möödus 90 aastat kutsehariduse andmise algusest Vana-Võidus. Raamat annab ülevaate kooli pikast ja keerulisest ajaloost ja meenutab inimesi, kes on aegade jooksul seisnud kooli asutamise ja arendamise juures. Mahukast trükisest leiab värvikaid mälestusi nii endistelt kooli juhtidelt, õpetajatelt kui õpilastelt. Viimaste seas on mitmed Eesti Maaülikooli professorid. Raamatust leiab ülevaate Vana-Võidu valla ja mõisa ajaloost. Lisaks lood ja legendid, ning valla ja kooliga seotud tuntud inimeste elulood.

Pilguheit ka Viljandis asunud kutsekooli tegevusse, sest 1999. aastal liideti Vana-Võidu kooliga Viljandis asunud kutsekool.

Koraani tähenduse tõlge

Fatiha ja viimane džuz (30/30)
Tõlkinud, hadithid valinud ja artiklid kirjutanud Kätlin Hommik-Mrabte
Kujundaja Airi Hunt
[Tallinn : Eesti Islami Kogudus], 2011
140 lk.

Koraani tähenduse tõlkes on olemas nii originaaltekst, transliteratsioon, tähenduse tõlge eesti keelde kui ka selgitavad hadithid allmärkustena.

Hans Väre. Lootsiku loomine

Pühendatud vanadele meistritele
Toimetaja Anu Arak 
Tõlkija Aari Juhanson
Illustratsioonid: Olja Korts
[Viljandi] : Soomaa Sõprade Selts, [2010]
[22] lk. koos kaantega : ill.

Raamat on pühendatud vanadele meistritele. Jutustus jaguneb jutukesteks, mille tegelasteks on väike Johannes, tema vanaisa Aadu, kes elab kaugel Soomaa metsatalus. "Aadu teab kuidas hobusega maad künda, ise leiba küpsetada ja vikatiga heina niita. Kõige haruldasem on aga see, et ta mõistab meisterdada haabjat".

Raamat annab lihtsa ja ladusa kirjelduse ning ilmekate illustratsioonidega edasi, kuidas haabjas valmib. Sobib lugemiseks nii suurtele kui väikestele uudishimulikele!

Mida peaks teadma islamist?

Kätlin Hommik-Mrabte
Abiks algajale islamiga tutvujale
Kaasautor Nele Siplane
Sisulised toimetajad: Ildar Muhhamedšin 
Kujundaja Airi Hunt
Tallinn : Eesti Islami Kogudus, c2011
149 lk.

Raamat, mis on igati abiks algajale islamiga tutvujale, käsitleb järgmiseid teemasid: Mis on islam?, 9 väärarvamust islami kohta, Jumala idee islamis, Koraan, Muhammed (saws), prohvetlus islamis, islami 5 tugisammast, naise staatus islamis, vanemate staatus islamis, kristlastele, ateistidele. Raamatus käsitletu langeb osaliselt (või tervenisti) kokku tekstikogumike „Mida peaks teadma islamist?“, „Mida jutustab meile Piibel?“, „Naised islamis“ sisuga.

Mosleminaise käsiraamat

Huda Khattab 
Tõlge ja kaanekujundus: Airi Hunt
Toimetajad Kätlin Hommik-Mrabte, Tiina Kanarbik
[Tallinn : Eesti Islami Kogudus], 2011
80 lk.

Proua Khattabi "Mosleminaise käsiraamat" annab vastuseid kõiksugu küsimustele, mis üht õiget muslimat (mosleminaist) igapäevaelus vaevata võivad. Raamat on küll pisike, kuid katab ära kõik kõige olulisema: Jumala kummardamise ehk ibaada, puhastumise ehk tahaara, riietumisreeglid, sotsiaalse elu, kooli- ja tööelu, abielu, lahutuse ja tervishoiu teemad.

28. märts – Mihkel Kampmaa 145

28.03.1867 Pappsaare küla, Pärnumaa – 30.09.1943 Tartu

Eesti kirjandusloolane, koolikirjanik ja pedagoog
145 aastat sünnist

Pseudonüümid: -mpm-, In, Collaborator, M. K., a, Kampuse Mihkel jt.

Mihkel Kampmaa oli Eesti kirjandusloolane, koolikirjanik ja pedagoog, kes kandis kuni 1936. aastani perekonnanime Kampmann.

M. Kampmaa sündis Sauga vallas kaluri ja erusoldati Madis Kampmann ja Anu Maidlase pojana. Oma haridusteed alustas ta Papsaare külakoolis (1875−1877). Kampmaa õppis Audru kihelkonnakoolis (1887−1881), Pärnu gümnaasiumis (1882−1884) ning Valga köstrite ja kihelkonnakooliõpetajate Cimze seminaris (1884−1888). Kampmaa oli külakooliõpetaja Tõstamaal (1888−1889), kihelkonnakooli õpetaja ja köster Väike-Maarjas (1889−1893) ning seejärel Sakala toimetaja Viljandis (1894−1897). Ta oli ka Viljandi kirikukooli (A. von Stryki eraalgkooli) juhataja ja linnakoguduse köster (1896−1903) ning Volmari Õpetajate Seminari õpetaja (1903−1907). Asunud 1907 Tartusse tegutses Kampmaa õpetajana Eesti Nooresoo Kasvatamise Seltsi tütarlastegümnaasiumis, Sahkapuu põllutöö- ja majapidamiskoolis ja Tartu Õpetajate Seminaris (1919−1928).

Kampmaa oli Tartu linnavolinik ja haridusnõunik ning paljude seltside liige (Viljandi Eesti Põllumeeste Selts, lauluselts „Koit”, Eesti Kirjanduse Selts, „Vanemuine”, Õpetatud Eesti Selts, Tartu Majaomanike Selts, Tartu Õpetajate Selts jt). Ta tegi kaastööd Postimehele ja teistele ajalehtedele-ajakirjadele ning koguteostele („Raamatu osa Eesti arengus” 1935). Lisaks kogus Kampmann ka rahvaluulet. Ta pooldas J. Tõnissoni ja V. Reimani rahvuslikke vaateid ning hiljem kuulus Eesti Rahvaerakonda.

Mihkel Kampmaa abiellus aastal 1892 Porkuni mõisavalitseja 18-aastase tütre Marie Henriette Sonnega (1874–1931). Neil sündis seitse last.

Kampmaa oli väga mitmekülgsete huvidega. Kõige jäävama väärtusega on Kampmaa tegevus kirjandusloolasena. Ta kogus esimesena väga suure kirjandusloolise materjali. Esimese teosena ilmus „Eesti vanem ilukirjandus” (1908). Tema peateos on „Eesti kirjanduse peajooned” I−IV (1912, 1913, 1923, 1936), kordustrükid I köitest (1920, 1924, 1938) ja II köitest (1921, 1933). Kuigi Kampmaa kirjanduslugu on suurel määral hinnatud eklektiliseks ja ajastu kriitika hinnanguid refereerivaks, on tunnustatud selle kapitaalsust ja andmete hulka.

Kampmaa tegeles viljakalt pedagoogika teoreetiliste küsimuste ja õppekirjanduse loomisega. Ta oli reformpedagoogika (töökooli) pooldaja. Tema koolikirjanduse tuntuim raamat on „Kooli Lugemiseraamat” I-II (1905-1907), mis vastas rahvakooli vajadustele ning pakkus arendavat ja mitmekesist materjali. „Eesti lugemik” I−VI (1922−1936) ilmus paljudes kordustrükkides. Kampmaa on kirjutanud ka aabitsaid: „Koduõpetus” (1905, 6 tr 1921), „Uus aabits” (1929, 4 tr 1936). Tema teene on mitmete uute ideede rakendamine õppetöös. Nii tõi ta kooli kodumaa tundmise põhimõtte, mis seab õppimise keskmesse koduümbruse ja kodumaa ning sõna maastik ja annab esimese Eesti maastikulise liigestuse raamatus „Kodumaatundmise õpeviis” (1917). Selle jätkuks võib pidada koduloolist koguteost „Eesti kodumaa” I−II (1918, 1921). Kampmaa kasvatusteaduslik peateos, esimene eesti didaktikaõpik, on „Didaktika põhijooned” (1932), kus ta summeeris oma pedagoogilisi seisukohti.

Ta on avaldanud tagasihoidliku luulekogu „Kandlehääled” (1896) ning kirjutanud ka teose „Eestlase iseloom ja laad” (1902), loogika- ja ajalooõpiku, piibliloo metoodika ning põllumajandusalaseid raamatuid.

Mihkel Kampmaa korraldas oma abikaasaga A. Kitzbergile lahkumispeo, kui viimane Viljandis ökonoomi kohalt lahkus ning Lätimaale suundus. Kampmaa oli haridustasemelt Kitzbergist kõrgemal ja oli talle vaimseks rikastajaks.

Kasutatud kirjandus:

• Kampmaa, Mihkel. - Eesti biograafiline andmebaas ISIK URL: http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=805 (22.11.2012)
• Kampmaa, Mihkel. - Eesti kirjanike leksikon. Eesti Raamat, 2000. Lk 172-173
• Paatsi, Vello. Mihkel Kampmaa (1867-1943). - Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb URL: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=221&table=Persons (22.11.2012)
• Priidel, Endel. Viljandi ja kirjamehed. - Eesti Raamat, 1971

Foto allikas: http://www.osta.ee/mihkel-kampmaa-foto-parikas-1926-p142-26284985.html (20.11.2012)

 

Ülevaate koostanud praktikant Liina Kriisa

Rannalinn, seenrõdu ja viinakapp

Mart Kalm
Täiendpealkiri Pärnu linnaarhitekt Olev Siinmaa
Rööppealkiri Beach town, mushroom balcony and vodka cabinet : Pärnu city architect Olev Siinmaa 
Kujundajad: Aleksandr Zverev, Emil Urbel
[Tallinn] : Eesti Arhitektuurimuuseum : Eesti Kunstiakadeemia, 2012
300 lk. : ill.

Pärnu linnaarhitekt Olev Siinmaa (1881–1948) oli üks 1930. aastate väljapaistvamaid Eesti funktsionaliste. Nii tema heledad eramud, kui Pärnu rannaarhitektuur kujunesid sõjaeelse moodsuse sümboliks. Ent helge supelala kõrval tuli linnaarhitektil tegelda ka elu argise poole, sotsiaalehituse kavandamisega.

Siinmaa oli juba tuntud tisler, Pärnu raekoja juugendmööbli valmistaja, kui õppis Saksamaal arhitektiks, mistõttu jäi mööbli kavandamine talle kõrvalalaks kogu elu. Siinmaa kujunes peamiseks rahvuslikus stiilis esindusmööbli loojaks Pätsile. Tema sisustatud olid eesti toad nii presidendi residentsis Kadrioru lossis kui suveresidentsis Oru lossis. Raamat on rikkalikult illustreeritud nii vanade kui kaasaegsete fotode ja originaaljoonistega.

Reumatoloogia

Reinhold Birkenfeldt ... [jt.]

Toimetaja Reinhold Birkenfeld

2., ümbertööt. ja täiend. tr.

Tallinn : Medicina, 2012

435 lk. : ill.

Raamatus on käsitletud haigete uurimismetoodikat, kõigi põhiliste reumaatiliste haiguste ja sündroomide epidemioloogiat, etiopatogeneesi, kliinilist pilti, diagnostilisi kriteeriumeid ja ravi. Lisatud on uued peatükid: autoimmuunsed haigused, reumaatilised haigused lastel, bioloogiline ravi, artropaatiad endokriinhaiguste ja biokeemiliste hälvete puhul, osteokondroosid, HIV-infektsioon ja reumaatilised haigused ning taastusravi põhjalik metoodika.

See on uue autorite kollektiivi poolt põhjalikult ümber töötatud ja uusimate teadussaavutustega täiendatud rikkalikult illustreeritud, kompaktne ja sisutihe käsiraamat.

Teos sobib õpperaamatuks arstiteaduskonna üliõpilastele ja residentidele ning käsiraamatuks kõigile arstidele, eriti reumatoloogidele, sisearstidele ja perearstidele.

Seto köök

Põlvest põlve
Traditsioonilise seto söögi ja joogiga seotud teadmised ja retseptid kogus, uuris ja kirjutas kokku Laivi Mesikäpp, traditsioonilise seto söögi uuendas ja kirjutas kokku Indrek Kivisalu 
Toidud valmistasid Viive Palok, Laivi Mesikäpp, Indrek Kivisalu 
Toidud ja detailid pildistas Rene Riisalu
[Tallinn] : Setomaa Tulevik, 2012
93 lk. : ill.

Raamatus on juttu nii seto söögist kui ka joogist. Lisaks killukesi seto köögist. Huviline saab pilgu heita seto söögi- ja joogikultuuri olemusse 20. sajandi esimesel poolel. Raamatut rikastavad Setomaa Meremäe piirkonna 20. sajandi esimesele poolele omaste traditsiooniliste roogade retseptid ning nende tänapäevased väljendused. Nii käivad vana ja uus retsept käsikäes ning jutustavad oma loo - mis oli ja milline on võimalus hoida esivanemate tarkust järgnevatele põlvkondadele. Kuigi raamat on eesti keeles, ei saa ju piirkonna kultuuri kajastades ometi üle ega ümber mahlakast ja väljendusrikkast seto keelest.